Olen eilsest peale taas ametlikult masenduses. Ilmselt algas see C.P. Diary lugemisega. Und saamata läks mõte suutmatusele ühe inimesega suhelda. Siis meenus Saksamaa trip ja kuidas ma ei suutnud seal suhelda kellekagi peale Flo. Isegi temaga vestlemine nõudis suurt pingutust. Vandusin endale siis, et lähen tagasi Eestisse jõudes arsti juurde. Ei läinud. See ei ole üldse nii hull tegelikult ja varsti läheb kindlasti üle. Seni aga mässin end õhtuti oma lemmik kasukasse ja vaatan suitsetades puuvõrade vahelt pistvat kuud. Ah jaa, portfolio tuleb ka siva valmis õmmelda. Ausalt, praegu oleks nii palju parem olla Ehtega Viinis, näeks Flo'd, Aminat jt. ning kulutaks vaieldes veini.